Õppekäik galeriidesse.

Tegu on avatud ja demokraatliku üritusega, millel kutsutakse kõiki huvilisi kaasa lööma Erki Kasemetsa elukestvates kunstilistes ettevõtmistes. Erki Kasemetsa kunst kõnealusel näitusel kuulutatud vabavaraks, mida iga külastaja võib oma näo järgi edasi maalida. 

Praeguseks juba veerandsada aastat töös olnud ettevõtmise sisuks on maalida iga päev üks piimapakk, märgistada see kuupäevaga ning luua kolossaalne koloreeritud arhiiv elupäevade kulgemisest. Teose mahud ongi kasvanud tänaseks kolossaalseks ja monumentaalseks, ruumipuudusel on seda siiani vaid jupiti eksponeeritud nii Eestis, lähivälismaal kui Euroopas. Nüüd, 2013. aasta jaanuaris, Tallinna Kunstihoones, on ta esmakordselt eksponeeritud publikule täies ulatuses – kõiki ruume, põrandaid, seinu ja lagesid katva kronoloogilise girlandina, mille algus kaob perestroika aegade hämarusse, lõpp aga … on ulatatud külastajatele, et nemadki pintsli ja värvidega aitaksid kirja panna aja kulgemist. See on võimalus kõikidele luua avalikku monumentaalkunsti siin ja praegu ning astuda üles oma isiknäituse/teosega Tallinna kesklinna suurimal näitusepinnal.

Erki Kasemets on tuntust kogunud ka värvitud džinnipurkide installeerijana massiivseteks seinasuurusteks pannoodeks, nimetusega “Tõeline vabaduse kell”, mis erinevalt Vabaduse väljaku teistest avalikest ajanäitajatest näitab seda kellaaega, mida külastajad parajasti heaks arvavad. 

Muu info siin

***

6.a klassiga külastasime Tallinna Kunstihoone galerii. Õpilased uurisid Erki Kasemetsa näitust "Hullud päevad".

TUNNIKAVA

Sihtgrupp: 6a klass
Teema: galeriikülastus
Maht: 1x45 min
Eesmärk:

• Tutvuda kunstnik Erki Kasemets teostega näitusel „Hullud päevad“ 
• Uurida mida ja kuidas kunstnik kujutab ning mis on teoste sõnum.
• Tõhus koostöö rühmas.
• Arendada analüüsimise ning arutlemise oskust.

Väljundid:

• Õpilane oskab analüüsida kunstniku töid.
• Õpilane suudab esitleda kunstnikule küsimused.
• Õpilane töötab ja mõtleb rühmas kaasa.

Ülesanne: koostöö rühmas
Õppematerjalid: näitusesaal, kunstniku esitlus
Materjalid: -
Meetodid: rühmatöö, arutelu

Hindamine: ei ole
Võimalik edasiarendus:

•  Taaskasutatud tarbed – aluseks kunstniku taaskasutatud piimapakki, CD-plate, suitsupakki idee. Õpilased mõtlevad, milliseid ökoloogilisi probleeme erinevate materjalide (plastik, kilekotid, metall, puit jne) ära viskamine ja mõtlematu tarbimine tekitab. Lähtuvalt sellest, kasutades loodust reostavat või tarbimise tagajärjel tekkinud materjalide jääke (piimapakki), loovad maali.

Eesmärk:

Näituse käiku tunnikava

Aeg	Õpetaja tegevused	Õpilaste tegevused
tunni vaheaeg 2 min	Ootab väljas õpilasi ning räägib, et ootame natuke ka teisi, kes hilinevad.	Panevad selga riideid ja kogunevad väljas, ootavad õpetaja lubadust minna näitusele.
5 min	Räägib, et alustame liikumist kunstihoone suunas.	Kuulavad õpetaja selgitust ning lähevad koos õpetajaga.
5 min	Kontrollib, et kõik jõudsid kohtadele, laseb õpilasi sisse ning räägib, et võtsid ülesriideid maha.	Sisenevad kunsihoonesse, panevad riideid garderoobi ning üks õpilane maksab terve klassi eest.
25 min	Vaatab õpilaste järgi (vaatab kuidas õpilased kuulavad ning vajadusel reageerib ebakohasele käitumisele (lahendab probleemi). Näitusesisu selgitab kunstnik ise. Kontrollib aega, et õpilased õigeaegselt jõudsid kooli tagasi.	Vaikselt kuulavad, täpsustavad (küsivad kunstnikult midagi) ja käivad näitusel ringi.
5 min	Teavitab, et tund hakkab lõppema. Paneb kirja neid õpilasi, kes puudusid tunnil. Räägib, et lähme tagasi kooli.	Hakkavad lõpetama ning kuulavad õpetaja, lähevad garderoobi ning panevad oma riideid selga.
5 min	Viib õpilasi tagasi kooli.	Lähevad tagasi kooli.

Hindamiskriteeriumid:

Lävendid	arvestatud	Mitte arvestatud
Väljundid
1. Teab kunstnikke, osaleb klassivälises ürituses ning oskab luua tööd antud tehnikas.	Osaleb aktiivselt klassivälises ürituses ning loob tööd antud tehnikas.	Kriteeriumid on tehtud ainult pooleli või ei osale antud ürituses ja loov töö puudub.

KLASSIVÄLISE ÜRITUSE ARUANNE

NÄITUSE KÄIGU ANALÜÜS:

Antud käigu teema valik on seotud ka praktilise töökavaga, mis oli mõeldud 6. a klassi jaoks. Antud tunni eesmärgiks on tutvuda kaasaegse kunsti ning ühendada praktilise tegevusega/tunniga („palju parem kui üks“). Antud klassiväline ürituseks oli valitud Erki Kasemetsa näitus nimega „Hullud päevad“. Valitud näitus väga hästi sobis töökavadele ning oli seoses järgmise tunniteemaga.

Klassivälise ürituse olen juba läbi viinud esimesel praktika nädalal. Juhendav õpetaja tellis ekskursiooni 2-3 nädalat enne meie praktika algust. Oli mõtetu muuta, kuna õpetaja alustas ka jägamist info õpilaste vahel. Õpetaja teavitas õpilasi, et järgmisel nädalal nad lähevad näitusele koos uue õpetajaga ning tutvustas mind.

Kuna minul ei olnud mingit kogemust kuidas läbi viiakse klassiväline üritus, esialgselt leppsisin kokku juhendatava õpetajaga, et lähen nendega koos (10a klassiga). Samal ajal uurisin kõik vajalikud küsimused (näiteks: mitu korda aastas korraldatakse klassiväline üritus? Kes korjab raha? Kuidas arvestatakse aeg? Kas õpilased peavad mingi tagasisidet andma õpetajale?).

Gustav Adolfi koolis klassiväline üritus toimub 2-3 korda aastas. Klassid on juba harjunud iseseisvalt korjata raha (klassist valitatakse üks õpilane, kes korjab raha ning maksab klassi eest Muuseumis/galeriis). Pärast üritust õpilased peavad tegema lisaks ülesannet: essee või täita töölehte.

Esiteks tahan öelda seda, et iseseisvalt ettevalmistasin tunnikava ja planeerisin aega klassivälise ürituseks. Olen läbi viinud kaks käiku näitusele (9c ja 6a klassides).

Näituse käigu õpitulemused:

- Õpime tundma kunstimaailmaa klassi ja kooli väljas

- Õpime analüüsida loomingut, põhjendada oma arvamus

- Loome sild praktiliste ja teoreetiliste teadmiste vahel

- Õpime tundma huvi kunstiväärtuste poole ning väärtustama seda

9c klass

Tunni vahetusel ootasin õpilasi väljas. Kogunemiseks õpilastel võttis umbes 5 minutit (oli vahetund), mille pärast alustasime liikumist kunstihoone suunas. Kogu tee meil võttis 7 min, et jõuda kohale. Kunstihoones meid juba ootas kunstnik, õpilased kiiresti panid pealisriided riidehoidu. Seejärel, ütlesin minna kunstniku juurde (näitus algas uksest, kus oli nööbist tehtud riideid). Kunstnik rääkis oma loomingust ja hea meelega vastas ka õpilaste küsimustele.

Enamus klassis kuulasid kunstniku juttu ning suure huviga vaatasid kunstiteoseid. Mõned poisid ei tundnud huvi ja rääkisid omavahel. Mina kohe reageerisin ning olen teinud märkusi, et nad segavad teisi. Lisaks pidin kogu aeg vaatama, et nad liikusid koos oma klassidega (ühe rühmaga). Oli nähtav, et nendel puudus huvi ja motivatsioon. Võib olla põhjus oli selles, et klassiväline tund oli viimasel tunnil ja õpilased olid juba väsinud. Mingit muud ebakohast käitumist ei olnud. Mõned õpilased olid aktiivsed ning julgelt osalesid ürituses. Tunni jooksul kontrollisin ka aega, et õigeaeglaselt lõpetada tund. Tunni lõpus kunstnik pakkus õpilastele iseseisvalt värvida üks piimapakk. Õpilastele antud ülesanne meeldis ning kõik võtsid osa tegevuses. Tuleb märkida seda, et õpilased osalesid kõikides ülesannetes mida pakkus nendele kunstnik (nt: jätsid oma arved, piletid näitusele). 

6a klass

Ootasin õpilasi 10 minutit enne tundi algust. Õpilasel kogunemine võttis pisut rohkem aega, kui oli planeeritud algusel. Nad hilinesid, selletõttu et nendel oli kontroltöö eelenavlt (matemaatika tunnis). Helistasin kunstihoonesse ning teavitasin, et me tuleme natuke hiljem. Mõne aja pärast kontrollisin, et kõik juba tulid ning me alustasime liikuda. Aeg-ajalt vaatasin kas kõik õpilased liikuvad koos ning olin tähepanelik kui kõndisime üle tee. Kohale jõudsime 5 min hiljem. Kunstihoones meid ootas kunstnik. Seejärel, ütlesin õpilastele kiiresti panna pealisriided riidehoidu ning minna kunstniku juurde (näitus algab uksest, kus oli nööpist tehtud riideid, põhiekspositsioon asus 2 kor.). Kunstnik alustas oma juttu sellest kostüümist ning loomingust. 6a klassiga näitusel ei olnud mingeid probleeme. Õpilased olid väga aktiivsed.

Tuleb märkida seda, et aktiivne õppimine on kvalitatiivne ning seotud muu teguritega, nagu motivatsioon, stiimulid ja keskendumine. Selleks, et säilitada aktiivset keskendunud õppimist, on vaja tegevuste varieeruvust. (Pollard & Triggs, 2001: 299).

Tunni ajal grupeerisin õpilasi nii, et ühiste huvidega ja tegevustega õpilased saaksid koos töötada. Peale motivatsioonilisi aspekte võib kasu olla ka sellest, et õpilastel on ühised arusaamad ja kogemused. (Pollard & Triggs, 2001: 299)

Arvan, et klassiväline tund suurendab sotsiaalse arengu võimalusi. Peale selle teavad õpilased peaaegu alati, mis toimus kaasaaegse kunstimaailmas. Seejärel tahan öelda, et seda töövormi (rühmatöö) soovitatakse sageli sotsiaalsete ja keeleoskuste arendamiseks ning vahendina, mille kaudu õpilased saavad üksteist õpiprotsessis toetada, üksteisele väljakutseid esitada ning laiendada oma teadmisi loovülesannete lahendamisega. (Pollard & Triggs, 2001: 293) Lisaks ka klassiväline üritus võib õpilaste hulgas tugevdada soo, suhte või muu stereotüüpe.

Arvan, et antud tund läks hästi ja produktiivselt. Õpilased olid õppimiseks organiseeritud ning püstitatud eesmärgid olid saavutatud. Tunni korraldus oli seostatud väärtuste, eesmärkide ja õppekavaga tervikuna ning praktiliste asjadega. Õige tunni korraldus, aega planeerimine ja reeglid organiseerimiseks klassivälise tundi. Tunni korraldus oli õpilastele selge ja arusaadavalt kokku lepitud.

Kokkuvõtes tahan lisada, et nii klassiväline kui ka praktiline osad on olnud hindelsied. Õpilased said hindeid oma praktilise töö eest. Loomulikult on sel tegevusel ka eriline pedagoogiline väärtus. Hindamissüsteem on paindlik, mis haarab kõiki õpilasi ning arvestab õpilase isikupära ning motiveerib õpilasi tööle. (Leppik, 2001: 86)