Klassijuhataja töö.

PÕHIPRAKRIKA II EELNÄDAL

Põhipraktika II etapil täitsin klassijuhataja ülesandeid 6a klassis, kus andsin ka kunstiõpetuse tunde. Praktika eelnädalal tutvusin klassijuhatajaga ja leppisin kokku kohtumisest. Esimesel nädalal kooskõlastasime mis on alus ja minu enda tööplaan praktika jooksul.

Põhipraktika II eelnädalal kunstiõpetuse tunnis tulvusin 6a klassiga (klassis on 28 õpilasi). Esimesel tunnil vaatlesin kuidas klass töötab ja käitub tunni ajal. Esimene mulje oli positiivne. Oli ainukene asi mis mind hätis, see on see, et õpilased ei kuulanud klassikaaslaste esitlusi. Kunstiõpetuse tunni algul tutvustas kunstiõpetaja mind õpilastele. Õpetaja ütles, et järgmisel nädalal nad külastavad Erki Kasemetsa näituse „Hullud päevad“. Lisas ka seda, et nendega koos läheb uus õpetaja, ehk mina. Klass tähelepanelikult kuulas õpetaja selgitusi ja vaatasid mind huviga.

Klassijuhataja vestluse jooksul sain teada, et üldiselt antud klassiga ei ole probleemi, distsipliiniga on kõik korras ning teistel õpetajatel on olnud ka harva nendega probleeme. Ta ütles, et tegeleb nendega juba paar aastat. Klassijuhataja peab olema kursis kigega: mis toimub klassis, kuidas töötavad lapsed teistes tundides, kuias sujub koostöö kolleegidega ning vanematega.

Teisel nädalal jatkasin jälgimist 6a klassi ka käitumist ka vahetunnil, kus nad rahulikult suhtlesid omavahel ning tegelesid oma asjadega, sööklas olid ka viisakad. Tuleb märkida seda, et praktika jooksul minul ei olnud antud klassiga mingeid erili probleeme.

Tuleb lisada, et esimesed kohtumised uue klassiga on äärmiselt tähtsad. Esimestes tundides uue klaasiga püüdsin teadlikult kujundada tunni õhkkonda ja sõlmida töökokkulepet õpilastega kogu praktikaks. Mina tulin klassi lühiseks ajaks klassi, kus tavad, reeglid ja suhted on juba kindlalt paigas. Õpetaja peab saavutama kolm põhieesmärki: 1) saavutada teatud domineerivat seisundit; 2) kehtestada vaimu, reegleid, tavasid ja korda klassis; 3) alustada õpilastega suhete ülesehitamist. (Pollard & Triggs, 2001: 389)

KLASSITUND (vaadeldud)

Külastasin ka nende klassitundi. Õpetaja alustas tundi tervitamisega. Esiteks klassijuhataja jagas vajaliku info õpilastele mis puudutas suusapäeva. Lisaks ta küsis, kes õpilastest võiks osaleda suusavõistlustel. Õpilased aktiivselt hakkasid arutlema ja valima kes osaleb võistlustel. Õpietaja andis ka õpilastele tagasisidet ehk vastas nende küsimustele. Tuleb märkida seda, et õpetaja vastas küsimustele järjest, sest õpilased tõstsid kätt kordamööda. Juhul kui laps ei saanud osaleda suusapäevas, ta pidi tooma arstitõendit või kirja vanemate käest. Seejärel õpetaja rääkis uuest kooliotsusest. Õpilased peavad tegema ühiskonnatööd- 2 t töötama koolis või väljas. Seda tuleb teha tundide välisajal lisakohustusena. Iga õpilane peab tooma tõendit, mis läheb direktorile ja kus on märgitud kus ja millal see toimus. Viimane tund pärast klassitundi ei toimunud kuna õpetaja jäi haigeks.

Mina märkasin, et klassijuhatajal on domineeriv seisund, ta oli väga enesekindel ja et see loob asjaliku pildi, et tema „omab kontrolli“. Ta kasutas järgmisi strateegiad: ta sisenes klassi enesekindlalt, istekoht oli paigutatud õigesti – see oli kesksel kohal ruumis, liikus klassis, lasi pilgu sagedaselt üle kogu klassi nii, et õpilased seda kindlasti märkasid ning õpilastega oli tugevalt silmside saavutatud ja hoitud. (Pollard & Triggs, 2001: 389)

Õppimise osas õpetaja jagas õpilastele lehed, kus nad pidid vastama küsimustele: kuidas meie klassis olukord on? Kas oled olnud kannatannud kiusamise all? Kui palju? Milles on?/Mis toimus täpsemalt?

Samal ajal kui õpilased vastasid küsimustele, õpetaja pani kirja neid kes puudusid täna. Õpilased istusid vaikselt ja vastasid küsimustele.

Tuleb lisada ka seda, et pärast tunni 3 tüdrukut tulid õpetaja juurde. Nad hakkasid rääkima sellest, et üks poiss nende klassist häirib neid oma tegevustega. Näiteks, ta tegi katki tahvlit, segas tunni ajal oma jutudega neid ja jälgib kogu aeg neid ja teeb silmi. Nad ei saa aru kas ta teeb seda näljaga või meelega ärritada neid? Õpetaja kuulas ära õpilasi ning kohe reageeris nende jutudele. Mina olin ka kõrval ja ka kuulasin kõik pealt. Pärast täpsustasin ka klassijuhatajal käest kellega on probleem? Milles asi on? Sain teada, et see oli nende klassikaaslane, kes puudus 3 aastat nende klassis (ta oli vanematega välismaal) ning tema tegevused ei meeldi kaaslastele. 

TEMAATILINE KLASSIJUHATAJATUND

Klassijuhatatunnis pakkusin klassijuhatajale järgmist teema „Suitsetamine“. Seda tundi lubati mul läbi viia iseseisvalt. Klassijuhatajalt sain teada, et vanemad palusid rääkida just suitsetamise teemast.

Tunniks ettevalmistasin presentatsiooni ning jagasin laiali trükitud paberikandjal tekst. Oma juttu alustasin sellest, et meenutaksime nende külastuse Erki Kasemets’i näitust (seal oli ka suitsetamisega seotud teema). Seejärel küsisin nendelt: kas nende perekonnas on suitsetaja/d? Kui palju raha aastas läheb sigaretide ostmiseks? Õpilased hea meelega vastasid küsimustele (olid aktiivsed ja motiveeritud).

Klassijuhatajal on domineeriv seisund (enesekindel) ja ta loob asjaliku pilti, et tema „omab kontrolli“. Kasutasin järgmisi strateegiad: enesekindel sisenemine klassi, istekoha õige paigutus (keskne koht ruumis), liikumine klassis, pilgu sagedane laskmine üle kogu klassi, nii et õpilased seda kindlasti märkasid ning õpilastega oli silmside saavutatud ja hoitud. (Pollard & Triggs, 2001: 389). Selleks, et asendada domineerivat seisundit andsin seda mõista mitmel viisil: kasutasin rohkem kiitust, innustamist ja julgustamist (Pollard & Triggs, 2001: 390). Lisaks kasutasin ka küsimusi antud teemal, mis oli suunatud õpilastele.

Kõik need strateegiad aitasid mind läbi viia klassitundi. Temaatiline klassitund aitab läbi viia:

- Individuaalne enesetäiendamise plaan.

- Õpetajal on olemas tunniks vajalik plaanitud materjal.

- Panna õpilasi räägitu üle mõtlema.

- Kasutatakse lihtsa töötunni põhimõtet. (Leppik, 2001: 75-81)

SUUSAPÄEV

Tunnid sellel päeval koolis ei toimunud, sest kõik pidid osalema suusapäeval, mis toimus Nõmme spordikeskuses. Tahan märkida ka seda, et mõned õpetajad ise ka võtavad osa suusapäevas. Kell 13.00 startisid 8-9 klassid ning nende järel (kell 13.10) startisid 5-7 klassid. Tuleb märkida seda, et klassist võistlustel osalesid ainult mõned õpilased. Teised võisid suusatada pärast seda, kui direktor annab tänukirju võitjatele.

6a klass osales väga aktiivselt ning nad olid motiveeritud võitma. Klassist osalesid 3 õpilast (2 poisi ning 1 tüdruk). Tulemusena üks poiss sai esimese koha, teine sai neljanda koha ja tüdruk teise koha (distantsil 2400 m). Mina kui nende klassijuhataja hea meelega andsin nendele tagasisidet-õnnitlesin võitjaid. Teised klassikaaslased elasid kaasa võitjatele. Tuleb lisada ka seda, et nende käitumine suusapäeval oli absoluutselt normaalne, puudus mingisugune ebakohane käitumine.

Pärast võistlemist õnnitlesid neid õpilasi, kes osalesid võistlusel. Seejärel kõik (klassid, õpetajad) võiksid juba hakata vabatahtlikult suusatama minna. Mina ootasin, kui nad tulevad tagasi ning pidin aitama neid sööma viimisel.

Sellel päeval klassiõpetaja põhieesmärgid olid järgmised: kontrollida, et kõik õpilased jõudsid kohale õigeaeglaselt, et ei olnud ebakohast käitumist, et kõik õpilased võtsid suusad ja startisid õigeaeglaselt, anda tagasisidet õpilastele ning lahendada muid probleeme.

Selleks, et asendada domineerivat seisundit muuga, kasutasin rohkem kiitust, innustamist ja julgustamist; püüdsin luua kontakti üksikute õpilastega ning pakkusin töö tegemisel abi. Võtsin eeskuju kogenud õpetajatest ja töötasin selle nimel, et saada kontroll enda kätte. (Pollard & Triggs, 2001: 390)

Kogunemine stardil. Keskel on tüdruk minu klassist.

 6 a tüdrukud stardisid.

EESTI VABARIIGI PÄEV

22. veebruaril koolis toimus Eesti Vaabarigi sünnipäev, mida tähistatakse väga aktiivselt. Kogu üritus toimus tund aega. Koolis on olnud ainult 3 esimest tundi. Kell 11.00 klassid ja nende klassijuhatajad ning kooli juhtkond hakkasid kogunema väljas. Pidulik osa algas riikliku lipu toomisega (mootorrataga). Seejärel mängiti Eesti hümni ja GAG gümnaasiumi hümni, mida mängis kooli puhkpilliorkester. Pärast seda oli kooli direktori esitlus ja muude tähtsate külaliste esitlused.

Lisaks tuleb märkida, et kooli territooriumil oli sõelased, sõjatehnika ning külmrelvad. Oma esitluste lõppus direktor kutsus õpilasi vestlema sõjalastega ja tutvuda tehnikaga ning tänas 9b klassi nende kingituse eest, milleks oli lumitank. Ta palus õpilasi olla väärikad kodanikud. Iseseisvuse päeva lõpetati lauludega ja piduliku söömisega.

Sellel päeval klassijuhataja töö seisnes selles, et õigeaeglaselt tulla kohale ning hoida kontrolli all kõiki. Minu klassiga ei olnud probleemi. Esialgselt kogunesime klassis, pärast läksime garderoobi ja sealt välja. Tahan märkida seda, et õpilased olid heas tujus, rahulikud, ebakohane käitumine puudus.

Väljas nad olid väga rahulikud ja vaiksed. Antud üritus oli nende jaoks väga huvitav ja põnev. Selleks, et hoida kontrolli all distsipliini kasutasin järgmised strateegiad: enesekindel sisenemine klassi, istekoha õige paigutus (kesksel kohal), pilgu sagedast laskmist üle kogu klassi, nii et õpilased seda kindlasti märkasid ning õpilastega silmside oli saavutatud ja hoitud. (Pollard & Triggs, 2001: 389). Põhjus, miks kõik tähtsad üritused toimuvad väljas- on liiga väike aula, mis ei võimalda mahutada kõiki õpilasi ja õpetajaid.

Kokkuvõtes tahan öelda seda, et minu arvatest olen õpinud klassi lähemalt tundma. Olen jälginud õpilasi süstemaatiliselt õpilaste õppeedukust, käitumist ja omavahelisi suhteid kui ka suhtlemist õpetajatega. Põhiraktika II perioodi jooksul osalesin kõikides klassi ettevõtmistes (suusapäev, klassiväline üritus, Vabariigi päev ja temaatiline klassijuhatajatund). Seda poissi, kellega oli probleemi klassikaaslastega, enam ei olnud teistele probleemiks, tal puudus ebakohane käitumine. Kunstiõpetuse tunnil, tunni vaheajal, sööklas ning kooli väljas ei olnud mingi probleemi. Arvan, et sain vajaliku ja positiivse kogemuse klassijuhataja töö täitmisel. Antud klass mulle meeldis ning oli nähtav, et mina õpilastele ka meeldisin. Nad suhtlesid minuga täiesti vabalt, ilma kartmist, võtsid mind tõsiselt ja täitsid minu ülesandeid.

 Direktori esitlus.